Minu klassiruumi kujundav filosoofia

„Tere tulemast minu õpetamiskäsitluse südamesse. Siin jagan põhilisi uskumusi, mis kujundavad minu õpetajatööd – alates arengumõtteviisi toetamisest kuni innustava ja toetava õpikeskkonna loomiseni. Avasta, kuidas toetan õppijate arengut ja kuidas arenen ise pidevalt õpetajana.“

Arengumõtteviisi kujundamine

Oma õpetajatöös lähtun veendumusest, et õppimine on dünaamiline protsess, mida kujundavad pingutus, harjutamine ja toetav keskkond. Lõimin teadlikult Carol Dweck arengumõtteviisi põhimõtteid igapäevasesse klassitöösse, aidates õppijatel muuta oma suhtumist eksimustesse, väljakutsetesse ja õppimisse tervikuna.

Minu klassiruumis on arengumõtteviis nähtav nii keelekasutuses kui ka visuaalses keskkonnas. Suuname fookuse tulemustelt protsessile, julgustades mõtteviisi nagu „ma proovin uuesti“ ning märkides ja väärtustades pingutust. Nii õpivad õppijad mõistma, et areng sünnib harjutamisest ja järjepidevusest.

Kujundame ühiselt väärtusruumi, kus usume, et igaühe aju kasvab õppides, harjutamine viib meisterlikkuseni ning raskused on märk sellest, et õppimine päriselt toimub. Selline lähenemine aitab luua turvalise õpikeskkonna, kus eksimusi nähakse võimalustena kasvada ja areneda.

Õppijate võimestamine lugude ja mängu kaudu

Aitan oma õppijatel õppida ja õitseda, luues klassiruumi, kus on turvaline olla, mõelda ja proovida. Olen suur lugude jutustaja ning usun, et isiklike kogemuste ja lugude kaudu muutub õppimine tähenduslikuks ja eluliseks. Jagades ka oma teekonda – katsetusi, komistamisi ja kasvamist –, suureneb õppijate motivatsioon ja julgus ise proovida.

Isiklik side aitab õppijatel seostada uut teadmist oma eluga ning näha õppimist laiemas, inimlikumas kontekstis. Nii ei jää õpitu pelgalt faktiks, vaid muutub kogemuseks, millel on tähendus.

Minu õpetamispraktika oluline osa on VEPA metoodika, mis toetab õppijate enesejuhtimist, koostööoskusi ja positiivsete õpikäitumiste kujunemist. Eriti väärtuslikud on VEPA mängud, mis toetavad õppimist läbi liikumise, rõõmu ja koostöö. Mängulised tegevused aitavad hoida tähelepanu, loovad positiivse õhkkonna ning annavad õppijatele kogemuse, et õppimine võib olla ühtaegu tõsine ja rõõmus.

Minu silmade sära.

Näen oma arengut õpetajana dünaamilise ja pideva protsessina. Hoian end teadlikult kursis haridusvaldkonna värskeimate uuringute ja artiklitega ning süvenen huviga neurobioloogiat avavasse kirjandusse, et paremini mõista, kuidas inimese aju õpib, kohaneb ja infot töötleb. See sügavam arusaam aitab mul teha klassiruumis empaatiarikkamaid ja teadlikumaid valikuid.

Mind innustavad teaduspõhised teadmised õppimise, motivatsiooni ja tähelepanu kohta – need „ahhaa-hetked“, kus mõtlen: „Nüüd saan aru, miks see töötab!“ See hoiab minu uudishimu elus ja toob õpetajatöösse värsket energiat.

Sama teadlikult hoolitsen ka oma heaolu eest, tasakaalustades vaimset pingutust liikumise, vaikse refleksiooni ja rõõmuhetkedega. Õpetaja, kes tunneb end hästi ja inspireerituna, kannab selle paratamatult edasi ka õppijatele, luues keskkonna, kus õppimine saab päriselt õitseda.

„Monika pühendumus arengumõtteviisi kujundamisele ja kaasava õpikeskkonna loomisele eristab teda selgelt teistest. Tema õppijad ei omanda mitte ainult teadmisi, vaid arendavad ka siirast rõõmu avastamisest ja õppimisest.“

Pille Kaisel, Metsküla Algkooli direktor