„Minu õppijateekond: julgus jätkata ja kasvada“
Tere tulemast minu õppijateekonnale – see on lugu, mis ei kulgenud mööda sirget rada, vaid kujunes vankumatu vastupidavuse, pideva kasvu ja sügava usuna sellesse, et õppimine on elukestev seiklus. Minu akadeemiline tee on olnud täis väljakutseid, kuid just need käänakud ja pöörded on andnud sellele erilise tähenduse. Kutsun sind kaasa avastama, kuidas järjepidevus võib muuta takistused võitudeks ning kinnitada, et õppimiseks ja arenemiseks pole kunagi liiga hilja.
Varajaste raskuste ületamine - "matkaja" tüüpi õppija
Nooremana vastas minu õppimisstiil sellele, mida Barbara Oakley kirjeldab kui „matkajat“ – õppijat, kellel võtab aega seoste loomine, eriti analüütilistes ja reaalainetes. Kogu põhikooli- ja gümnaasiumiaja kogesin raskusi matemaatiliste ja loogiliste seoste mõistmisel ning tundsin sageli, et õppimine ei tule mulle kergelt. See varajane kogemus on mind sügavalt kujundanud ja andnud mulle sügavama mõistmise sellest, kui erinevalt inimesed õpivad.
Pärast 16 aastat Inglismaal elamist tähistas Eestisse naasmine minu jaoks uue peatüki algust. Kolisin Varblasse ja alustasin tööd kohaliku kooli ringijuhendajana, kust peagi kasvas välja roll huvijuhina. Üsna kiiresti sai selgeks, et õpetamine ja lastega töötamine on minu loomulik kutsumus – koht, kus tunnen end päriselt kohal ja vajalikuna.
„Kõrgharidus kui uus algus“
See sügav sihitunne viis mind Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus asusin õppima kogukonnaharidust ja huvitegevust bakalaureuseõppes. Neli aastat õpinguid – millest poolteist möödus pandeemia ajal distantsõppes – õpetasid mulle hindamatuid õppetunde vastupidavusest, enesejuhtimisest ja usust õppimisse ka keerulistes oludes.
Kohe pärast bakalaureuseõppe lõpetamist otsustasin jätkata magistriõpinguid Tallinnas – otsus, mis on kujunenud üheks kõige võimsamaks ja tähenduslikumaks perioodiks minu elus. Need kuus aastat pühendunud õppimist on andnud mulle tugeva sotsiaalse ja professionaalse võrgustiku, avanud uusi akadeemilisi uksi ning aidanud mul seista kindlamalt oma valitud teel.
Verstapostid, mille üle olen uhke.
Minu akadeemilise teekonna ühed suurimad uhkusehetked on kahe ülikoolikraadi lõpetamine nominaalajaga. See tähendab minu jaoks enamat kui akadeemilist edukust – see on kinnitus järjepidevusest ja pühendumusest ka siis, kui teekond ei ole olnud sirgjooneline.
Minu magistritöö oli Lesson Study meetodit käsitlev arendusuuring, mille raames viisin praktiliselt läbi ühe Lesson Study tsükli ühes Eesti põhikoolis. See kogemus oli minu jaoks erakordselt väärtuslik, sest see lõi tugeva silla teadusliku lähenemise ja igapäevase koolipraktika vahele. Koostöö õpetajatega ning fookus õppija kogemusel kinnistas minus veendumust, et õpetaja professionaalne areng on kõige mõjusam siis, kui see sünnib koostöös, refleksioonis ja ühises analüüsis.
Samavõrd uhke olen ka oma bakalaureuse lõputöö üle, mis keskendus keskkonnateadlikkuse suurendamisele Varbla Põhikoolis. Töö hõlmas õuesõppeala arendamist ning reaalse projekti kirjutamist ja elluviimist. Selle tulemusena õnnestus leida ligi 3000 euro väärtuses rahastus, millele järgnes täiendav 5000-eurone projekt Varbla Põhikooli õppijatele suunatud kahepäevase õppe- ja haridusreisi korraldamiseks Ida-Virumaale. Õppereis hõlmas hariduslikke programme, majutust ja toitlustust ning toetas keskkonnateadlikkuse ja kogemusõppe süvendamist.
Need saavutused on mulle eriti tähenduslikud, sest need ei jäänud teoreetiliseks, vaid mõjutasid päriselt õppijaid, koolikeskkonda ja õpetamispraktikat. Need kogemused kinnitavad minu jaoks, et õppimine on kõige väärtuslikum siis, kui see loob reaalseid ja kestvaid muutusi.
Õppimine on kogu elu
Kujutan ette, et seda lehte loevad inimesed, kes on ise oma õppimise ja õpetamise teekonnal – kolleegid, juhid, õppijad või lihtsalt uudishimulikud mõtlejad. Soovin, et pärast lugemist jääks alles tunne, et õppimine on elav, inimlik ja võimalik igas eluetapis.
Kõige olulisem on minu jaoks aga see, et energia kanduks üle – et lugeja tunneks julgust, lootust ja inspiratsiooni. Et tekiks äratundmine, et õppimine ei pea olema täiuslik ning et ka konarlik teekond võib viia sügava ja tähendusliku kasvuni. Kui keegi lahkub sellelt lehelt tundega „ma saan proovida ja edasi minna“, siis on see leht oma eesmärgi
Kui sa tunned sellelt lehelt lahkudes, et osa minu sädemest on sinule edasi kandunud, siis on see leht oma ülesande täitnud!"
Create Your Own Website With Webador