Minu rada...õpetajana

Kunagi ütles hea kolleeg Urmas..et "sa Monika, mine kooli, ma pean neid õpetajaid siin kaugel ääremaal ise kasvatama, ega neid mul siin uksest niisama sisse ei astu!" Nii saigi minust Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kogukonnahariduse ja huvitegevuse eriala tudeng.

 

„Minu õpetamisteekond lähtub õppijakesksest ja teadlikust lähenemisest, kus minu jaoks on oluline luua turvaline ja toetav õpikeskkond. Märkan iga õppija arengut, vajadusi ja tugevusi ning püüan kujundada õppimise selliseks, et see oleks tähenduslik, jõukohane ja innustav. Usun, et kui õppija tunneb end hoituna ja julgeb olla tema ise, saab õppimine päriselt toimuda.“

 

Mõtestatud lähenemine õppimisele.

„Minu professionaalne õpetamiskäsitlus on kujunenud õpingute ja kogemuste koosmõjus. Haridusjuhtimise magistriõpe Tallinna Ülikoolis on andnud mulle laiema vaate õppimisele, õppija arengule ja sellele, kuidas kujuneb toetav ning õppimist väärtustav koolikultuur. See aitab mul näha õpetamist tervikuna ning teha läbimõeldud ja teadlikke valikuid nii tundide kavandamisel kui ka õppijate toetamisel. Minu jaoks on oluline mõista, miks ma midagi teen, ning luua õppimisprotsesse, mis on tähenduslikud nii õppijale kui ka mulle endale.“

„Kasvu ja eneserefleksiooni toetamine“

Kasutan oma töös mitmekesiseid õpetamismeetodeid, sealhulgas praktilisi ja loovaid ülesandeid, arutelusid, rühma- ja paaristööd ning refleksiooni. Minu õpetamispraktikas on kesksel kohal VEPA metoodika, mis toetab õppijate enesejuhtimist, koostööoskusi ja positiivsete õpikäitumiste kujunemist. Iga tunni alguses seame koos eesmärgid ning tunni lõpus suunan õppijaid teadlikult oma õppimist ja käitumist reflekteerima.

Olen läbinud Kati Orav visuaalse lihtsustamise kursuse, mis on andnud mulle praktilised tööriistad selge ja visuaalselt toetava õpikeskkonna loomiseks. Visuaalse lihtsustamise põhimõtteid kasutades aitan õppijatel paremini infot mõista, seoseid luua ja oma mõtteid väljendada, mis on eriti oluline erineva arengutasemega õppijate puhul.

Hetkel osalen ka Tallinna Ülikool täienduskoolitusel „Klassiõpetaja I kooliastmes: õppimisest ja õpetamisest alustavale õpetajale“ (kogumaht 156 akadeemilist tundi).
Koolituse esimene osa (21.08.2025–02.12.2025) on mul juba läbitud ning teine osa kestab jaanuarist aprillini 2026. Koolitus toetab minu kujunemist alustava klassiõpetajana ning annab tuge õppeprotsessi kavandamisel, klassiruumi juhtimisel, õppijate sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamisel ja reflekteeriva praktiku kujunemisel. Pean eriti väärtuslikuks võimalust siduda teooriat igapäevase klassitööga ning seada teadlikult arengueesmärke nii õppijatele kui ka iseendale õpetajana.

Kasvatus läbi hoolimise ja eeskuju

Ma armastan olla õpetaja, sest see amet hoiab mind elus säravana, uudishimulikuna ja inimesena päriselt kohal. Mind köidab võimalus olla iga päev osa õppija teekonnast – näha, kuidas väikesed sammud kasvavad suurteks hüpeteks, kuidas ebakindlus muutub julguseks ja kuidas „ma ei oska“ vahetub tasapisi „ma proovin“. Minu jaoks on klassiruum ja vahel ka ilma nelja seinata klassiruum (loe õuesõpe) koht, kus sünnib midagi tõeliselt olulist.

Ma usun headusesse, õppimisse ja sellesse, et iga laps tahab tegelikult hästi hakkama saada, kui talle on loodud turvaline ja toetav keskkond. Minu jaoks on ülimalt oluline, et õppijad tunneksid end minu klassis hoituna – et nad julgeksid küsida, eksida, naerda ja olla lihtsalt nemad ise.

Kõige olulisem, mida soovin, et õppijad minu tundidest kaasa võtaksid, on usk iseendasse ja arusaam, et õppimine ei pea olema hirmutav ega täiuslik. Õppimine võib olla katsetamine, avastamine, vahel sassis ja vahel väga rõõmus protsess. Soovin, et õppijad lahkuksid minu tundidest teadmisega, et nad on võimelised õppima, arenema ja raskustest üle saama.

Minu eesmärk ei ole kasvatada „õigeid vastuseid“, vaid iseseisvaid, mõtlevaid ja hoolivaid inimesi.

Hoolimine iseendast...kõigepealt.

Näen oma arengut pideva ja loomuliku protsessina – nii õpetaja kui ka inimesena. Õpetajatöö eeldab vaimset kohalolu, paindlikkust ja emotsionaalset vastupidavust, mistõttu pean oluliseks hoida tasakaalu igapäevase vaimse ja füüsilise pingutuse vahel.

Liikumine on minu jaoks igapäevane taastumise ja enesehoiu rituaal. Mul on kaks koera, kellega armastan ette võtta pikki jalutuskäike. Need hetked aitavad mul teadlikult tempot aeglustada, mõtteid korrastada ja vaimset tasakaalu hoida. Füüsiline aktiivsus toetab minu töövõimet ja aitab maandada õpetajatööga kaasnevat pinget.

Võtan teadlikult aega iseendale, sest usun, et ainult tasakaalus õpetaja saab olla päriselt toetav ja kohal ka oma õppijate jaoks. Enese eest hoolitsemine ei ole minu jaoks lisategevus, vaid oluline osa professionaalsest vastutusest.

Õpetajana arenen läbi refleksiooni, igapäevaste kogemuste analüüsi ja avatuse uutele lähenemistele. Märkan oma tugevusi ja arengukohti ning püüan teha teadlikke valikuid, mis toetavad nii minu õpetamist kui ka isiklikku heaolu. Minu jaoks käivad professionaalne areng ja isiklik kasv käsikäes – kui üks on hoitud, saab ka teine õitseda.